Louvre'i sissemurdmine: kaks arreteeriti – kus on 88 miljonit eurot?

Louvre'i sissemurdmine: kaks arreteeriti – kus on 88 miljonit eurot?

Suurejooneline sissemurdmine maailmakuulsasse Louvre 19. oktoobril 2025 toimunud Pariisis on taas fookusesse tõstnud julgeolekuolukorra ühes maailma olulisemas muuseumis. Kaks varem varguste eest karistatud meest vanuses 34 ja 39 peeti 25. oktoobril pärast osalist ülestunnistust kinni. Prokurör Laure Beccuau sõnul on need kaks vahi all.

Sissemurdmisest saadud saagi suuruseks hinnatakse 88 miljonit eurot, kuid nendest väärtuslikest ehetest pole siiani jälgegi. Varastatud esemete hulgas on keisrinna Eugéniele kuulunud tiaara, mis on komplektis peaaegu 2000 teemandiga, ning Marie-Louise'ile kuulunud 32 smaragdi ja 1138 teemandiga kaelakee. Beccuau avaldab lootust, et tagastatakse rüüstatud juveelid, mida nende ainulaadse olemuse tõttu tõenäoliselt ei müüda.

Turvapuudused ja kriitika

Vaid paar minutit kestnud sissemurdmine näitab, et Louvre'i turvameetmed vajavad kiiresti ülevaatamist. Kuriteo toimepanijad kasutasid tõsteplatvormiga veokit, et pääseda rõdu kaudu muuseumisse, samal ajal kui nende kaaslased rolleritel ootasid. Pärast röövi jäi kuriteopaigale mitu eset, sealhulgas kindad, tööriistad ja raadio, mis viitasid professionaalselt kavandatud kuriteole.

Uurijate hinnangul osales sissemurdmises kokku neli meest. Kuigi kaks on praegu vahi all, võib kulisside taga olla rohkem. Eksperdid rõhutavad Louvre'i turvapuudujääke. Vitriinid, kus krooniaardeid eksponeeriti, polnud varustatud signalisatsiooniga. Lisaks napib turvameetmete tagamiseks piisavalt personali, mida on juba varasemates aruannetes kritiseeritud.

Võrdlus rahvusvaheliste ohutusstandarditega

Võrreldes teiste Euroopa riikidega, näiteks Taani ja Suurbritanniaga, kus krooniaardeid hoitakse automaatselt lukustuvates seifides, tundub Louvre’i turvastrateegia iganenud. Pariisi politseiprefektuur on samuti vaid miili kaugusel, kuid tõhusate turvameetmete puudumine on osutunud saatuslikuks tegematajätmiseks.

Olukord pole uus: viimastel aastatel on muuseumimaastikku korduvalt raputanud suurejoonelised kunstivargused, nagu viimati aastal Dresden, Berliin ja Manching. Tundub, et turvasüsteemid saavad sageli üle nende kuludest põhjustatud finantstõkked. Prantsusmaa president Emmanuel Macron on juba kinnitanud rahalised vahendid Louvre'i moderniseerimiseks, kuid meetmed on veel pooleli.

Praegused intsidendid heidavad eredat valgust muuseumide turvalisusele ning turvatöötajate kättesaadavuse ja koolitamise küsimus on muutunud aktuaalseks. Ametiühingud on juba juhtinud tähelepanu ebakindlatele oludele Louvre'is; asjaolu, mis puudutab nii töötajaid kui ka kunstihuvilisi. Uurimise jätkudes jääb üle oodata, millised tagajärjed sellel sissemurdmisel on muuseumide turvastandarditele.