Põhjapõdrad on surmaohus: kliimamuutused ohustavad tohutult Arktika liike!

Põhjapõdrad on surmaohus: kliimamuutused ohustavad tohutult Arktika liike!

Põhjapõtru, keda Põhja-Ameerikas tuntakse ka karibuna, ohustavad tõsiselt kliimamuutused. Alates viimasest 30 aastast on nende elanikkond vähenenud peaaegu kahe kolmandiku võrra. See murettekitav suundumus võib jätkuda: prognoosid näitavad, et põhjapõtrade populatsioon võib sajandi lõpuks väheneda 58%, kui kasvuhoonegaaside heitkogused jäävad samaks. Põhja-Ameerikas võib langus ulatuda 84%ni, Lõuna-Aasias võib põhjapõder täielikult kaduda. Nende ainulaadsete loomade ja nende elupaikade kaitsmiseks on vaja kiiresti tegutseda Põhjamere ajaleht teatatud.

Ajakirjas Science Advances avaldatud põhjalik uuring näitab põhjapõtrade populatsiooni dramaatilist arengut 21 000 aasta jooksul. Rahvastiku arengu arusaadavaks muutmiseks kasutati fossiile, geneetilisi andmeid ja mudeleid. Eriti murettekitav on see, et sajandi viimaste aastate populatsiooni uurimine on paljastanud midagi enneolematut: oleme pöördumatu kahanemise äärel, mis seab ohtu põhjapõtrade turvalise ellujäämise piiri.

Põhjapõtrade rändekäitumine

Põhjapõdrad on tuntud oma rändemustrite poolest, läbides igal aastal suve- ja talvepiirkondade vahel kuni 5000 kilomeetrit vahemaad. Neid muljetavaldavaid matku juhivad vanemad loomad, kes näitavad noorematele teed. Vaatamata nende muljetavaldavale liikuvusele mõjutavad nende liikumist üha haavatavamad elupaigad ja keerulised kliimatingimused. Veebisait The Weather üksikasjalikult selgitatud.

Viimastel aastatel on ilmnenud ka see, et põhjapõdrad väldivad energia säästmiseks üha enam pingutavat tegevust lumekatte sulgemisel. Nende toit koosneb peamiselt samblikest, sammaldest ja seentest, mida on praegustes kliimatingimustes üha raskem leida. Ka inimeste sekkumine, näiteks teede ja tammide ehitamine, raskendab nende juurdepääsu karjamaadele ja ohustab seega nende rändeteid.

Tähtsus põlisrahvaste kogukondade jaoks

Põhjapõdrakasvatusel pole mitte ainult ökoloogilist, vaid ka süvakultuurilist tähendust. See on põhjapoolsete põlisrahvaste kogukondade eluviisi lahutamatu osa. Traditsioonilised teadmised antakse edasi põlvest põlve ning need on nende kogukondade majandusliku stabiilsuse ja püsimajäämise seisukohalt üliolulised. Nagu näitavad teadusuuringud, on põhjapõdrakasvatajad sunnitud paindlikult reageerima kriitilistele ilmastikutingimustele, et aidata oma karjadel leida parimad karjatamiskohad.

Kliimamuutustest tulenevad väljakutsed on tohutud. Temperatuuri tõus, sademete muutused ja lumemuutused avaldavad põhjapõdrakasvatusele pikaajalist mõju. WWF-i andmetel pole põhjapõdrad ainsad Arktika elanikud, kes uute tingimuste käes kannatavad. Ohus on ka teised loomad, näiteks vaalad, kelle elupaiku jää sulamine mõjutab. Teadlased hoiatavad bioloogilise mitmekesisuse vähenemise eest nendes habras ökosüsteemides, mis muudab kaitsemeetmete tähtsuse veelgi kiireloomulisemaks. WWF tuleb lugeda.