Delegeerimine arstipraksistes: Nii leevendab tugev meeskond töökoormust!

Delegeerimine arstipraksistes: Nii leevendab tugev meeskond töökoormust!

Tänapäeva maailmas, mil surve arstidele kasvab, on uued lähenemisviisid patsientide ravi parandamiseks nõudlikumad kui kunagi varem. Schmallenbergi üldarst dr Martin Riffelmann kirjeldab väliaruandes mitmekesise meeskonna positiivseid mõjusid tema 360° inimese praktikas. Tema juures ei tööta mitte ainult arstid, vaid ka telefoniteeninduse hotellijuht ja vastuvõtus geriaatriõde. Kokku 30 töötajat hoolitsevad selle eest, et praksis kataks 84 linna valgala ning teeb ka koduvisiite. Ärztezeitung rõhutab, et patsiendi hooldusülesannete delegeerimisega saab meeskonnatööd oluliselt parandada ja parandada.

Aga kuidas see täpselt töötab? Riiklik Tervisekindlustuse Arstide Assotsiatsioon (KBV) selgitab, et meditsiiniteenused delegeeritakse mittemeditsiinitöötajatele, kui nad on läbinud vastava arsti kutseala koolituse. Delegeerida saab erinevaid teenuseid, näiteks lihtsaid mõõtmisprotseduure või vereproove. EBM-i kohaselt on reisikulude arved võimalikud ka patsientidele, kes ei saa meditsiinilistel põhjustel praksist külastada (KBV).

Delegeerimine: potentsiaal ja piirangud

Delegeerimine ei täida mitte ainult paljude noorte arstide soovi parema tööjaotuse järele, vaid avab ka võimalused tõhusamaks hooldusstruktuuriks. Tervise- ja sotsiaaljuhtimise professor dr Nadja Mayer-Wingert rõhutab vajadust kasutada hoolduse optimeerimiseks hästi koolitatud töötajaid. FOM-i ülikool koolitab spetsiaalselt esmatasandi arstiabi juhte, kes on spetsialiseerunud ambulatoorsele sektorile. Lisaks katsetavad asendusfondid praegu uusi delegeerimiskontseptsioone maapiirkondades, et parandada sealset hooldust (Ärztezeitung0t9lasten3-4.html).

Siiski tuleb arvestada ka juriidiliste ja lepinguliste raamtingimustega. Vastavalt Ärzteblatt ei saa delegeerida kõiki ülesandeid. See tähendab, et anamnees, diagnoos ja raviotsused on jäetud arstide teha. Samuti peavad arstid delegeeritud teenuste osutamisel tagama hoolika dokumenteerimise. Lõppkokkuvõttes vastutab arst nii enda kui ka mittemeditsiinitöötajate vigade eest.

Samm tulevikku

Asenduskindlustuse ühingu vdek juht Dirk Ruiss kutsub üles looma struktureeritud delegatsioonide kataloogi, mis määratleb meditsiiniteenuste delegeerimise selged reeglid ja rahastamismudelid. Selline algatus võiks mitte ainult vähendada bürokraatiat, vaid tagada ka hoolduse ühtsuse. Riffelmann toetab seda lähenemisviisi, kuna see võib olla praktiline tööriist esmatasandi arstidele. Delegeerimise võimalused on ju sama erinevad kui patsientide vajadused.

Kuidas see näitab, et mittemeditsiiniliste töötajate integreerimine arstipraksistesse on otsustav samm tulevikku. Läbimõeldud kontseptsioonide ja tugeva meeskonnavaimu abil saab patsiendihooldust igas mõttes optimeerida. Seega muutub delegeerimine oluliseks komponendiks tervishoiusüsteemi kasvava väljakutse lahendamisel. Jääb näha, kuidas see areng edasi areneb.