Mario Adorf saab 95-aastaseks: Elu täis filmiajalugu ja emotsioone!

Mario Adorf saab 95-aastaseks: Elu täis filmiajalugu ja emotsioone!

8. septembril 2025 tähistab oma 95. sünnipäeva tunnustatud näitleja Mario Adorf. Zürichis sündinud sakslane on end Euroopa filmi- ja televisioonimaastikul määrava tegelasena kehtestanud enam kui kuue aastakümne jooksul. Mayeni väikelinnas üles kasvanud Adorf sai tuntuks oma mitmekülgsuse ja karismaatilise kohaloleku poolest ning ei ole aktiivne mitte ainult näitleja, vaid ka audioraamatu kõneleja ja autorina.

Tema karjäär, mille netoväärtus on hinnanguliselt umbes 5 miljonit dollarit, on kindlasti edukas. Oma läbimurde tegi ta 1957. aastal krimifilmiga “Öö, kui kurat tuli” Bruno Lüdke rollis, rolli, mida ta hiljem kahetses, sest Lüdke oli tegelikult süütu. Sellegipoolest aitasid tema esinemised paljudes filmides ja rollides alati tema kuulsust kaasa. Tema tuntuimate teoste hulka kuuluvad sellised klassikud nagu “Plekktrumm” (1979), “Surm kannab musta nahka” (1974) ja “Lola” (1981), kui nimetada vaid mõnda.

Rollide mitmekesisus

Adorfi muljetavaldavat karjääri iseloomustavad mitmesugused rollid, mis sageli kalduvad ebatavalise valdkonda. Filmis "Winnetou 1. osa" (1963) mängis ta antagonist Santerit, mis tekitas talle sageli negatiivseid reaktsioone, kuigi ta ei töötanud kunagi otse peaosatäitja Marie Versiniga. Veel üks tähelepanuväärne esinemine oli filmis "The Mafia Boss: They Kill Like Jackals" (1972), kus ta mängis Luca rolli haaravas kättemaksuloos.

Ta tekitas rikka liimitootjana ka filmis "Kir Royal" (1986) ja täitis unustamatu kõrvalrolli hotellijuhina Billy Wilderi filmis "Fedora" (1978). Tema mitmekülgsus ilmneb ka sellistes filmides nagu „Tupik” (1970) ja satiir „Rossini – ehk mõrvarlik küsimus, kes kellega magas” (1997).

Isiklik ja pühendumus

Zürichi põliselanikul on olnud tema elus kaugeleulatuv mõju mitte ainult näitlejana, vaid ka pühendunud kodanikuna. Lisaks näitlejameisterlikkusele on Adorf viimistlenud jutuvestmiskunsti ka audioraamatutes ja dokumentaalfilmides. Saksa Filmiakadeemia asutajaliikmena (2003) ja Berliini filmifestivali žürii liikmena on tal olnud suur mõju filmitööstusele.

Märkimisväärne on ka tema sotsiaalne pühendumus. Adorf on aktiivselt pühendunud kuulmispuudega inimeste destigmatiseerimisele ja edendab kultuuriprojekte. Koos oma teise naise Monique Faye ja tütre, näitlejanna Stella Adorfiga elab ta Roomas, Münchenis ja Pariisis, kus jääb filmimisele truuks.

Mario Adorf pole mitte ainult suure mainega näitleja, vaid ka inimene, kes inspireerib oma teoste ja pühendumusega. Tema mitmekülgne filmograafia ja loometöö jätavad saksakeelsele kultuurimaastikule püsiva mulje. Antenne Münsteri sõnadega: "Mario Adorf on oluline Saksa filmi- ja telestaar, kellel on palju rolle teatris ja kinos" ning see kuulsus on rohkem kui ära teenitud.

Lisateavet tema elu ja töö kohta leiate aadressilt Antenn Münster, Vikipeedia ja Kuulsuste kuulujutt.