Eelarvekriis 2026: valitsus murrab lubadusi ja plaanib uusi võlgu!

Eelarvekriis 2026: valitsus murrab lubadusi ja plaanib uusi võlgu!

Saksamaa poliitikat ootab ees märkimisväärne murrang: neljapäeval esitab föderaalvalitsus 2026. aasta eelarve ja numbrid on enam kui murettekitavad. Valju Pilt Kogumaht on väidetavalt 520 miljardit eurot. Kuid kolmandik sellest, täpselt 174 miljardit eurot, on värske võlg – see paistab silma.

Kust see uus võlg tuleb? Suur osa rahastatakse nn erifondidest, mis olid algselt kavandatud uuteks investeeringuteks nagu teedeehitus. Iroonilisel kombel kritiseerib maksumaksjate liit valitsust, sest erivõlgadega tahetakse tasuda ka juba kavandatud projekte. Kokku on see muljetavaldav 55 miljardit eurot, mis 2029. aastaks sel viisil ümber jaotatakse.

Fookuses kulutamine ja säästmine

Teine punkt, mis arutelus pidevalt päevakorda tuleb, on halduskulud. Föderaalvalitsus plaanib 2029. aastaks kärpida kaheksa protsenti riigiteenistujate ametikohtadest ja soovib ka halduskulusid kümne protsendi võrra vähendada. Sellegipoolest on 2026. aastaks päevakorras 8000 uut haldusametikohta, mis toob 2024. aastaga võrreldes kaasa viie miljardi euro suuruse kulutõusu. Omamoodi vastuoluline, eks?

Probleemiks on ka riigi toetuste jätkuv tõus. 2026. aastaks on planeeritud ligi 80 miljardit eurot, mis on rohkem kui rekordaasta 2024 66 miljardit eurot. Vaatamata koalitsioonilepingus antud lubadusele rahastusprogramme vähendada, jätkavad need tegelikkuses tõusu.

Maksumaksjate liidu presidendil Reiner Holznagelil on selle arengu suhtes vastakad tunded. Tema kriitika föderaalvalitsuse võlapoliitikale muutub üha valjemaks. Ta hoiatab intressimäärade tõusu ohu eest ning nõuab tungivalt kõikehõlmavaid kokkuhoiumeetmeid ja reformi, mille eesmärk on muuta riigiaparaat tõhusamaks.

Võlapidur ja riigitulud

Siin tulebki mängu võlapidur. Selle 2009. aastast põhiseadusesse kantud määruse eesmärk on piirata uusi võlgu ja kaitsta tulevasi põlvkondi. Sarnaselt analüüsiga bpb kirjeldatud, võimaldab see igal aastal võtta uut võlga kuni 0,35 protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKT). Kriisi ajal võib valitsus aga võtta rohkem võlgu, et stimuleerida nõudlust.

Arutelud võlapiduri üle on ägedamad kui kunagi varem. Kriitikud väidavad, et see takistab vajalikke investeeringuid infrastruktuuri. Reformiettepanekud sisaldavad kohandust, mis võimaldab arvesse võtta intressimäärasid ja infrastruktuuri kvaliteeti. Eesmärk jääb samaks: takistada poliitikutel tulevasi põlvkondi koormavate laenude võtmist.

Ajal, mil valitsuse kulutused avalikule infrastruktuurile, haridusele ja sotsiaalkindlustusele peavad suurenema, on läbimõeldud finantsjuhtimine ülioluline. Ainult nii saame taastada kodanike usalduse ja tagada majanduse stabiilsuse.