Pistrikupoeg üllatus Speyeri katedraalis: kuhu on öökullid kadunud?

Pistrikupoeg üllatus Speyeri katedraalis: kuhu on öökullid kadunud?

Speyeris tekitab elevust ootamatu järglane: tavapäraste öökullipoegade asemel on tänavu kuulsal katedraalil kaks väikest pistrikupoega. SWR teatab, et pesitsev kestrelite paar on valinud oma munade sidumiseks väga erilise koha – rennil. Tegelikult pidi jutt olema öökullidest, kes traditsiooniliselt tornides pesitsevad, kuid tundub, et nende röövlindude pesitsuskäitumine on viimase kahe aastaga langenud.

Katedraali ehitaja Hedwig Drabik sattus oma kontrollkäikudel pesale nelja munaga ja nüüd saab kogukond väikeste pistrikute käekäiku jälgida. Kaks tibu on juba koorunud ja peaksid juulis välja lendama. Toomkiriku idapoolsed tornid on praegu tellingutega, kuid pistrikutele see eriti korda ei lähe, sest ekspertide hinnangul on kobarad väga kohanemisvõimelised ja ehitusmüra suhtes vähetundlikud.

Öökullid: Haruldane vaatepilt

Catholic.de Samas teatab, et eelmisel aastal koorus tornides vähemalt kolm öökulli tibu. Need tibud on nüüd neljanädalased ja on juba korralikult jalul. Nad sündisid pesitsuskohas, kus varem kullid olid asustatud, rõhutades sigimiskäitumise dünaamilist olemust.

17 aastat toomkirikus pesitsustegevust jälginud ja ka linnuvaatluskeskuse vabatahtliku linnurõngastajana töötav Sven Ofer kommenteeris senist pesitsushooaega: "Tibud on tavaliselt "jalaväe faasis" ja liiguvad juba pesas ringi. Mõne nädala pärast lendavad välja." Lisaks leidub ka teistes Saksa kirikutornides, näiteks Kölni katedraalis, liike, kes on end sisse seadnud tuvisid jahtima.

Kull arvudes

Öökullid on Saksamaa suurimad öökullid. Kuni 70 cm pikkuse ja muljetavaldava 1,80 m tiibade siruulatusega kehastavad nad kohaliku fauna majesteetlikku olemust. Hoolimata sellest, et Lutheri piiblis nimetatakse neid “roojaseks linnuks”, leiavad nad kodu ka kirikuhoonete tornides, kus tekivad alati uued sigimisvõimalused.

Jääb üle oodata, kuidas areneb olukord Speyeri katedraali öökullide ja pistrikutega. Katedraali ehitaja tähelepanekud ja elevus erinevate linnuliikide kohase sigimiskäitumise ümber näitavad, et katedraal pole mitte ainult maamärk, vaid ka elurikkuse pelgupaik.