100 päeva Merzi valitsust: kriitika leigele kuulutusproosale!

100 päeva Merzi valitsust: kriitika leigele kuulutusproosale!

Kölnis, pärast 100 päeva kantsler Friedrich Merzi (CDU) alluvat must-punast föderaalvalitsust, on poliitiline maastik huvitav, kuigi problemaatiline pilt. Pole juhus, et kriitikat tuleb paljudest erinevatest nurkadest. SR.de teatab opositsiooni, ühenduste ja isegi oma ridade väiteid, mis on suunatud Merzi suhtlusstiilile. Merz kasutab seetõttu “tohutut kuulutusproosat”, millel puudub pärast foorivalitsuse katkemist loodetud pööre.

Politoloog Albrecht von Lucke kritiseerib selles kontekstis SPD ja enda parteikaaslaste puudulikku kaasatust ning rõhutab, et AfD on tõusuteel. See SPD nõrkus, mille küsitluste arv on vaid 10 protsenti, muudab koalitsiooni äärmiselt ebastabiilseks. Saarimaal on tööstuselt kergeid positiivseid signaale, kuid üldiselt on majandus jätkuvalt sügavamas languses. IHK prognoosib sel aastal majandustoodangu langust umbes 1 protsendi võrra.

Kriitilised otsused ja nende tagajärjed

Eriti vastuoluline otsus on Merzi otsus piirata relvatarneid Iisraeli. See samm ei põhjustanud mitte ainult segadust poliitilisel maastikul, vaid kutsus esile ka tema enda partei vastuseisu. Föderaalvalitsus võib kiidelda edusammudega välispoliitikas, näiteks USA presidendi Donald Trumpi toetamine NATO-s, kuid sisemine ühtekuuluvus on ohus. Vaidlusi on muu hulgas kohtuniku ametikoha konstitutsiooni üle, mis võib koalitsiooni veelgi koormata.

Teine punkt, mille üle avalikkuses tuliselt arutatakse, on Merzi saavutamine AfD-ga enamuse saavutamine taotluses, mis aga ei too kaasa siduvaid seadusi. n-tv.de käsitleb Merzi usaldusväärsust ja sõnamurdmise võimalikku mõju tema poliitilisele karjäärile. Eelseisval hääletusel võib toimuda veel üks AfD häältega hääletus, mis ilmselt annab valijatele pausi.

Küsitlused ja osapoolte olukord

Praegune poliitiline meeleolu on pingeline. Valju Statistika 63 protsenti küsitletutest andis märku, et Merz ei kaota oma raskustest hoolimata mõjuvõimu. See on kummaline, sest ta oli esimene liiduvabariigi kantslerikandidaat, kes pidi teises hääletusvoorus enamuse eest võitlema. CDU/CSU kogus valimistel 28,6 protsenti häältest, AfD aga tõusis suurimaks opositsioonifraktsiooniks 20,8 protsendiga.

Liidu jaoks on oluline mitte ainult kiidelda oma eduga välispoliitikas, vaid võtta vastu ka sellised väljakutsed nagu SPD nõrkus ja AfD tõus. Valijad nõuavad seisukohtade osas selgust ja erakonnasisesed vaidlused võivad kiiresti peegelduda elanikkonnale tervikuna. Kaalul on valijate usaldus ja jääb õhku küsimus: kuidas koalitsioon sellele survele reageerib?