Gaasihinnad Saarimaal: kas võrgutasud tõusevad 2026. aastast 20%?
Saarland seisab silmitsi kasvavate gaasivõrgutasude ja omavalitsuse soojuse planeerimise väljakutsega kliimaeesmärkide saavutamiseks.

Gaasihinnad Saarimaal: kas võrgutasud tõusevad 2026. aastast 20%?
Kliimakaitse on kõrgel kohal ka Saksamaal, mistõttu pole ime, et föderaalvalitsus on otsustanud 2043. aastaks muutuda kliimaneutraalseks. Selle eesmärgi saavutamiseks pööratakse erilist tähelepanu eramajapidamiste energiatarbimisele, kusjuures küte on üks suuremaid elemente.
Saarimaal, kus paljud majapidamised sõltuvad õli- ja gaasiküttest – umbes iga kolmas kasutab gaasi – võivad gaasivõrgu kulud lähiaastatel hüppeliselt tõusta. Fraunhoferi Instituudi praegune uuring näitab, et tüüpilise kolmeliikmelise leibkonna aastakulud võivad tõusta praeguselt 300-400 eurolt kuni 4300 euroni. Stsenaarium pole vale, sest rohkem maju võiks ühendada soojusvõrkudega või minna üle soojuspumpadele. Kuid vähem gaasitarbijaid tähendab kõrgemaid võrgutasusid, mis seejärel jaotatakse vähemate kasutajate vahel. Saarlandi energeetika- ja veetööstuse liit (VEWSaar) ennustab 2026. aastast võrgutasude tõusu 20 protsenti, mis kindlasti tekitab kodanikes küsimusi, kuidas edaspidi küttekulusid majandada. Föderaalse võrguameti andmetel moodustavad võrgutasud juba praegu umbes 10 protsenti gaasi koguhinnast. Lisateavet kavandatavate suurendamiste ja hetkeseisu kohta on saadaval SR.de leida.
Kliimaneutraalne soojusvarustus on võti
Föderaalse keskkonnaagentuuri järeldused rõhutavad veelgi säästva soojusvarustuse vajadust. Hoonete käitamine põhjustab Saksamaal umbes 35 protsenti energia lõpptarbimisest ja umbes 30 protsenti CO₂ heitest. Seetõttu on säästva soojusvarustuse rakendamisel keskne roll kliimakahjulike heitkoguste vähendamisel. Sooja üleminekut ehk soojusvarustuse ümberkorraldamist toetab eelkõige mõistlik munitsipaalsoojuplaneerimine. See tagab aluse stabiilsele ja kuluefektiivsele soojusvarustusele. Üle 100 000 elanikuga linnad peavad oma soojaplaani esitama 30. juuniks 2026, väiksematel omavalitsustel aga 30. juunini 2028, kusjuures see protsess on mõeldud linnade, elamumajanduse ja jaotusvõrguettevõtjate koostööks ruumi loomiseks.
Omavalitsuse soojaplaneerimise raames on olulised ka praeguse soojusvarustuse inventuurianalüüs ja 2045. aasta sihtstsenaariumi koostamine. Pakkumised sellel teemal Fraunhofer UMSICHT väärtuslikku tuge ja on algatanud mitmeid projekte, et aidata omavalitsusi planeerimisel. Küttestrateegia väljatöötamine, olenemata sellest, kas kasutatakse soojuspumpasid või kaugküttevõrke, on kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks ülioluline.
Hooneomanike roll
Väljakutsed on suured mitte ainult omavalitsustele, vaid ka hooneomanikele. Nad peavad tõsiselt kaaluma oma omaduste kliimaneutraalset disaini. Munitsipaalkütteplaan aitab teha teadlikke otsuseid, kas loota detsentraliseeritud lahendustele nagu soojuspumbad või oodata, kuni saad liituda soojusvõrguga. Teine aspekt on energiasäästliku renoveerimise tähtsuse suurenemine, mis on kliimasõbraliku hoonefondi elluviimiseks hädavajalik. Föderaalse Keskkonnaagentuuri põhimõte "Efficiency first" nõuab minimaalseid soojuskadusid ja rõhutab nende meetmete tähtsust, kuigi uuenduslikud lähenemisviisid, nagu seeriarenoveerimine, võivad aidata oluliselt vähendada renoveerimise ajal saasteaineid.
Selle muutuse kontrolli all hoidmiseks on föderaalvalitsus käivitanud mitmeid rahastamisprogramme, et toetada energiasäästliku renoveerimise läbiviimist ja edendada taastuvenergia kasutamist. Nendel tingimustel on siiski oluline mitte eirata sotsiaalseid aspekte. Eriti vaesed majapidamised seisavad silmitsi oma kodu tõhusa kütmisega. Siin võiks hästi läbimõeldud sotsiaalne kliimapoliitika aidata neid, keda see puudutab, ja selgitada need küsimused – eduka energiatuleviku jaoks Saarimaal ja mujal.
Omavalitsuste olulise rolliga küttele üleminekul ja uudsete kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise strateegiatega saab lähemalt tutvuda kodulehel Föderaalne Keskkonnaagentuur loe üles.