Hamburg ja Schleswig-Holstein nõuavad kodanikukaitseks miljardeid!

Hamburg ja Schleswig-Holstein nõuavad kodanikukaitseks miljardeid!

Hamburgi ja Schleswig-Holsteini valitsus on ühisel algatusel kutsunud üles kodanikukaitset Saksamaal kiiresti rahaliselt tugevdama. Peaminister Daniel Günther (CDU) kommenteeris seda pärast kahe riigi vahelist kabinetinõupidamist ja rõhutas vajadust luua kodanikukaitsele kindel alus. Üleskutse sisaldab esialgset 10 miljardi euro suurust investeeringut, millele järgneb veel 20 miljardit eurot pingestatud turvastruktuuride parandamiseks ja turvanõuete täitmiseks. Seda nõuet tuleks planeeritavas erifondis arvesse võtta, et tugevdada riikide kaitsevõimet, seda eriti geopoliitilise ebakindluse ajal, nagu on põhjustatud Venemaa rünnakust Ukrainale. Boyens Medien teatab, et nõutavad investeeringud peaksid samuti suurendama panust „Operations Plan Germany” (OPLAN DEU Saksamaa).

Aga mida see algatus kodanike jaoks täpsemalt tähendab? Eelkõige puudutab see kriitilise infrastruktuuri, näiteks veevarustuse ja relvastusega seotud ettevõtete paremat kaitset. Saksa rajooniliit (DLT) korraldas hiljuti sellel teemal rohke osavõtuga ürituse, mis tõi kokku ringkondade administraatorid üle Saksamaa. Kohtumise keskseks tulemuseks oli seisukoht „Kodanikukaitse tõhusamaks muutmine!”, mis kutsub üles ühendama sõjaväe- ja tsiviiltoetusteenuseid. Rõhutati, kui oluline on luua kodanikukaitses kaasaegne baas, et olla paremini valmis tulevasteks väljakutseteks. Landkreistag rõhutab, et julgeolekupoliitiline olukord Euroopas nõuab ümbermõtlemist.

Jagatud vastutus kodanikukaitses

Tõhusa kodanikukaitse võti seisneb paremas koostöös julgeolekuasutuste, katastroofiabiametnike ja tööstusettevõtete vahel. 2024. aasta märtsist kehtima hakanud uue operatsioonikava eesmärk on seda koostööd edendada ning määratleda selged protseduurid pingete ja kaitse puhuks. Föderaalvalitsus kavatseb parandada vajalikke struktuure ja suurendada katastroofiabi tõhusust föderaalsest ja osariigi vaatenurgast. Katrima selgitab strateegiaid, mida on järgitud alates kodanikukaitsestrateegia läbivaatamisest 2002. aastal, ja milliseid edusamme on juba tehtud.

Mööda ei saa jätta ka mineviku õudustest ja praegustest geopoliitilistest pingetest tulenevaid väljakutseid. 2002. aasta üleujutused Elbe jõel ja 2001. aasta 11. septembri rünnakud avaldasid Saksamaa kodanikukaitsele püsivat mõju ning andsid selgelt mõista, kui oluline on hästi toimiv infrastruktuur ja tihe koostöö. Föderaal-, osariigi ja kohalike omavalitsuste vahelist vastutust peetakse oluliseks, eriti ajal, mil hübriidohud on levinumad kui kunagi varem. Kodanikke tuleks paremini kaitsta riskijuhtimise, kaasaegsete seadmete ja täiustatud hoiatussüsteemi abil.

Üldiselt on selge, et Hamburgi ja Schleswig-Holsteini nõudmised ei ole mitte ainult vastus praegustele väljakutsetele, vaid ka osa Saksamaa julgeolekuarhitektuuri täiustamise terviklikust plaanist. Et olla tulevikku suunatud ja vastupidav, peavad kõik asjaosalised end kokku võtma ja üheskoos lahendusi välja töötama.