Kalübberi linnapea on nördinud: küttekontseptsioon on totaalne kahju!

Kalübberi linnapea on nördinud: küttekontseptsioon on totaalne kahju!

Väikeses, 560 elanikuga Kalübbe kogukonnas käib vilgas tegevus. Linnapea Björn Rüter (CDU) on tüdinenud praegusest küttekontseptsioonist, mis läks maksma muljetavaldava summa, üle 70 000 euro. Kohaliku volikogu istungil otsustati naabrus- ja küttekontseptsioon, kuid see sisaldab Rüteri sõnul vaid ebaadekvaatseid ettepanekuid. Uuenduslike lähenemiste asemel piirdub kontseptsioon suuresti majade soojustamise ja soojuspumpade paigaldamisega. See kriitika on ka õigustatud, sest teostus ei näi mitte ainult eiravat tegelikkust, vaid võib tekitada ka valesid ootusi. Rüter vabandas elanike koosolekul vananenud loendusandmete kasutamise pärast potentsiaalianalüüsis, mistõttu 1950. aastatest pärit hooned hinnati ülemääraste energiatõhususe väärtustega, mis suurendas asjatult küttevajadust.

Aga mis on nende arengute taga? Alates soojuse planeerimise seaduse jõustumisest 1. jaanuaril 2024 on omavalitsustel kohustus töötada välja asjakohane soojuskontseptsioon. See seadus loob selged juhised küttevõrkude dekarboniseerimiseks ning soodustab kliimasõbralikku ja kulutõhusat soojusvarustust. Föderaalvalitsus toetab elluviimist 500 miljoni euroga aastani 2028. Üle 100 000 elanikuga linnad peavad oma plaanid esitama 30. juuniks 2026, väiksematel omavalitsustel on selleks aega kuni 2028. aastani. Selle eesmärk on neutraliseerida Saksamaal soojusvarustusest põhjustatud püsivalt kõrgeid CO2 heitkoguseid – see moodustab üle 50% riigi energiatarbimisest ja fossiilkütused katavad umbes 80% soojuse nõudlusest, nagu bmwsb.bund.de-/ selgitas.

Omavalitsuse soojusplaneerimise väljakutsed

Kuid Kalübbe kontseptsiooni kriitika peegeldab suuremat probleemi, mis puudutab paljusid omavalitsusi. Jörg Bülow Schleswig-Holsteini omavalitsuste liidust hoiatab, et soojuse planeerimisega kaasnev bürokraatia ja pingutus on sageli üle jõu käivad ja raskendavad sageli omavalitsuste tööd. Ta kardab, et kodanikud peavad lõpuks kandma hooneenergia seaduse nõuete raskust ning kritiseerib asjaolu, et ahvatlevate stiimulite asemel keskendutakse eelkõige bürokraatlikele meetmetele, kuna bbsr.bund.de näitab.

Debatt soojusvarustuse üle ei mõjuta mitte ainult väikeseid ja keskmise suurusega linnu nagu Kalübbe, vaid laieneb ka kogu Saksamaale. Seni on soojaplaani koostamist alustanud 42% omavalitsustest, seevastu vaid 2% omavalitsustest on need juba lõpetanud. Rakendamise piirkondlikes erinevustes on selge erinevus. Eelkõige Nordrhein-Westfalenis, kus elab 396 omavalitsust, peavad paljud plaanid valmima 2026. aasta keskpaigaks. Teisest küljest on sellistes liidumaades nagu Baden-Württemberg juba pikka aega olnud palju omavalitsusi, mis on oma kontseptsioone edukalt rakendanud.

Raamtingimused on selgelt seatud eesmärgiga muuta soojusvarustus aastaks 2045 kliimaneutraalseks ja vähendada CO2 emissiooni 2030. aastaks 65%. Kuid kas omavalitsused suudavad oma seniste kontseptsioonidega nõudeid täita, jääb küsitavaks. Kalübbes on linnapea kannatus otsa saanud ning praktiliste lahenduste nõudmised on ohjad linnakodanike kätesse andnud.