Siigade populatsioon Bodeni järvel: lootus püsib, kuid olukord on kriitiline!

Siigade populatsioon Bodeni järvel: lootus püsib, kuid olukord on kriitiline!

Praegu on Bodeni järve kalurite ja siia asurkonna jaoks pingeline olukord. Siia püügikeeld kehtib alates 2024. aasta jaanuarist, mis kehtib nii kutselistele kui ka harrastuskaluritele. Rahvusvaheline Bodeni järve kalapüügi esindajate konverents (IBKF) andis selle keelu välja eesmärgiga kaitsta pärast häiresignaalide ilmumist 2022. aasta juunis tõsiselt hävinud siiapopulatsiooni. Toona püüdis 64 kutselist kalurit vaid 21 tonni siiga, mis on üle 80 protsendi vähem kui aasta varem. 20 aastat tagasi oli saak üle 800 tonni. Petri Heil teatab, et selle dramaatilise languse põhjused on mitmesugused, sealhulgas kaljukarpide ja rannakarpide levik ning kormoranide surve suurenemine.

Praegused uuringud näitavad aga ka eredaid laike: Langenargenis asuva kalandusuuringute keskuse uuringute seeria on leidnud siigade arvu suurenemise ja toidukvaliteedi paranemise. Nendest positiivsetest suundumustest hoolimata on olukord endiselt kriitiline. Kalurid kurdavad tühjade võrkude üle ja teatavad kõhnatest siiakaladest, sest puhastatud Bodeni järvest ei leia nad peaaegu üldse toitu. Kalurid nõuavad taasrikastamist fosforiga, mille rahvusvaheline veekaitsekomisjon tagasi lükkas. Schwäbische juhib tähelepanu sellele, et järve intensiivne puhastamine on taganud 1970. aastast peale ka suurepärase veekvaliteedi, kuid selle eest vastutab ka jook suurepäraselt. toiduvarud kaladele.

Ohud siiakalale

Lisaks toitumisprobleemidele valmistavad invasiivsed liigid kaluritele peavalu. Bodeni järves 2013. aastast leviv pulkjalg sööb siia vastseid ja nende mune. 2016. aastal esmakordselt märgatud rannakarp võistleb järves ka toidu pärast, mis halvendab siia olukorda veelgi. Praeguse kolmeaastase püügikeelu ajal tahetakse kõrget pulgapopulatsiooni vähendada, samas kui kalade asustamine võetakse kasutusele alles järgmisel kevadel, kui need on piisavalt suured, et tiivad enam ei söö. Ka Petri Heil teatab, et püügiliikide, nagu särg, ahven, haug ja säga, mitmekesistamiseks on lubatud kasutada täiendavaid võrgutüüpe.

Tulevikku vaadates on näha, kui suurt mõju avaldab püügikeeld siiakala populatsioonile. Pikaajalised mõjud on nähtavad kõige varem 2026. aasta lõpus. Toibumislootus ei seisne mitte ainult siia kaitsmises, vaid ka toiduvarude ja juba mainitud fosforiprobleemide kontrollimises. Kaluriringkondades käib elav arutelu selle üle, kas kõrge fosfaadieemalduse kaotamine reoveepuhastites võiks parandada siia kasvuolukorda. Kormoranide vastu on korduvalt nõutud kaitsemeetmeid, kuna need kujutavad endast üht peamist ohtu kalavarudele. Lõppkokkuvõttes on Bodeni järve kalurite olukord pingeline ja nende üleskutsed alternatiivsete tegevussuundade järele muutuvad üha valjemaks.