Suche
Järelevalve fookuses: Mannheimi mudel hoiatab kodanikke!
Mannheim on AI-toega seirekaameraid käitumise analüüsimiseks testinud alates 2018. aastast. Arutelud turvalisuse ja andmekaitse üle puhkevad.
Järelevalve fookuses: Mannheimi mudel hoiatab kodanikke!
Mannheimis katsetatakse praegu põnevat videovalve pilootprojekti, mis tekitab juba teistes linnades palju elevust. Kolmekümnendates eluaastates naine Svenja märkas linnas jalutades turuplatsil mitmeid valvekaameraid, mis mitte ainult ei filmisid, vaid ka analüüsisid tema käitumist. Mannheimis on kokku paigaldatud 70 kaamerat, millest 46 kasutab nutikat tarkvara, mis võimaldab neil liikumismustreid ära tunda. Jälgimisseadmed muudavad inimesed kriipsujukuteks ja salvestavad liigutusi, nagu löögid, jalalöögid või isegi agressiivsed poosid. Nagu netzpolitik.org teatab, on niinimetatud Mannheimi mudel olnud aktiivne ja mõeldud dokumenteerima alates 2018. aastast. käitumine.
Jälgimine toimub Mannheimi politsei komando- ja olukorrakeskuses, kus kahtlaste liikumiste korral antakse häire. Mis on eriline: salvestisi säilitatakse vähemalt 72 tundi ja neid saab säilitada isegi kuni 28 päeva või kauem, kui need on politsei jaoks olulised. Turvalisuse aspektidest hoolimata valitseb Mannheimi elanike seas segane meeleolu; mõned kodanikud tunnevad end turvalisemalt, teised aga suhtuvad jälgimisse kriitiliselt.
Turvalisus ja tehnoloogia
Siseminister Thomas Strobli ja linnapea Christian Spechti esitletud tegevuskavas käsitletakse videovalvet osana Mannheimi turvalisuse suurendamise strateegiast. Linnas on praegu paigaldatud 68 valvekaamerat, millest 10 on tehisintellektiga. Need AI-kaamerad on programmeeritud tuvastama teatud liikumisi, mis võimaldab politseid hoiatada SWR teatab. Plaanis on AI-seadmete arvu järjepidevalt suurendada kuni 2026. aasta lõpuni. Lisaks peaks jälitustegevuse õigusliku aluse tagama uus õiguslik seisukoht, mis võiks selle kasutamist veelgi seadustada.
Julgeolekuasutused rõhutavad, et tehnoloogiad jätkavad õppimist ja valehäirete arv väheneb. Inimpolitseinikud otsustavad aga pärast videote analüüsimist jätkuvalt, kas sekkuda. 2023. aasta detsembrist kehtinud relvakeelutsooni kehtestamine kesklinna osades näitab samuti, et Mannheim keskendub ennetustööle, eriti just nädalavahetuse õhtutel.
Globaalne perspektiiv
Põnev on vaadata ka linna piiridest kaugemale: Berliini andmekaitsefirma heyData uuring näitab, et videovalve võtab kogu maailmas erinevaid mõõtmeid. Pekingis on kasutusel üle 800 000 kaamera, samas kui näiteks Londonis jälgitakse umbes miljon kaamerat, mille tihedus on umbes 600 kaamerat ruutkilomeetri kohta. Saksamaa linnade puhul on aga avalike kaamerate arv suhteliselt väike, kuna kehtivad ranged andmekaitsejuhised, nagu GDPR, mis toovad kaasa palju piiranguid, nagu ComputerBild051922.html) Need erinevused näitavad, et jälgimistehnoloogia kasutamine sõltub suuresti vastavast sotsiaalsest kontekstist.
Käimasolevate arutelude käigus seiretehnoloogiate õige kasutamise üle on selge, et teema on muutumas üha aktuaalsemaks ning nii turvaaspekte kui ka andmekaitset tuleb tõsiselt võtta. Mannheimi mudel võiks olla eeskujuks teistele linnadele sarnaste lähenemisviiside algatamiseks. Kuid küsimus jääb: kui palju jälgimist on vaja, et tagada turvalisus ilma jälgimisseisundisse libisemata?