Kährikukatk Ascotis: Hunter kutsub üles keeluaja tühistama!

Kährikukatk Ascotis: Hunter kutsub üles keeluaja tühistama!

Kährikud on Saksamaal tõesti levinud. Seda on tunda ka Baden-Württembergis, nagu näitab jahiaruanne. Piirkonna kogenud jahimees Thomas Müller lahkub täna varahommikul oma majast, et kontrollida pesukarude püünist. Ta paigutas vangla "Passi" äärde, mis on väikese aja röövlite populaarne läbipääs. Kui pesukaru satub lõksu, saab ta SMS-teate. Kuid me juba teame seda: pesukarude populatsioon on kiiresti kasvanud alates sellest, kui esimesed isendid 90 aastat tagasi Hessenis vabastati.

Pilk möödunud jahihooaja statistikale näitab, et arvukus kasvab murettekitavalt. Hooajal 2022/2023 lasti maha 6322 kährikut ja järgmisel hooajal juba 9174. Eriti sageli tapetakse karvaseid sissetungijaid Ostalbkreisi, Rems-Murr-Kreisi ja Schwäbisch Halli rajoonides. Põllumajandusministeeriumi andmetel pole Baden-Württembergi kährikute täpne arv aga teada. Fakt on see, et pesukarud ei tekita mitte ainult müra ja mustust, vaid ründavad ka prügikaste ja otsivad peavarju hoonetes.

Jahindus kui liigikaitse

Müller näeb oma jahipidamist liigikaitse vajaliku osana. Eesmärk on kaitsta teisi liike, näiteks oravaid ja isegi ohustatud kahepaikseid. Baden-Württembergis on praegu pesukarude keeluaeg, mis kestab 1. juulist 15. veebruarini. Jahimehed nõuavad aga selle keeluaja tühistamist – välja arvatud emaloomade kaitse. Ka metsloomabioloog Norbert Peter ei usu, et kährikuid saab riigist välja tõrjuda, mis muudab jahipidamise tähtsuse veelgi olulisemaks.

Kährikuid ümbritsev probleem ei väljendu ainult kohapeal. Saksa jahiselts juhib tähelepanu pesukarude üha suurenevale levikule Saksamaal. Praegused uuringud näitavad, et 2023. aastal registreeriti nende loomade esinemine 69 protsendil jahipiirkondadest, mis tähendab peaaegu 75 protsendilist kasvu alates 2011. aastast. Uuringus, mis hõlmas 24 084 territooriumi, ei saa tähelepanuta jätta Baden-Württembergi kährikupopulatsioonide dünaamilist kasvu. Toidu raiskamine ja bioloogilise mitmekesisuse rikutud tasakaal on vaid osa sellest tulenevatest väljakutsetest.

Mõrrajahi vajadus

Saksa jahiliidu sõnul on püünisjahi oluline vahend invasiivsete liikide vaos hoidmiseks. Püügimeetodeid, näiteks eluspüüniste kasutamist, tuleks paremini toetada. Keelatud meetodid, näiteks püünisjahi Berliinis, on arutluse all, sest neid peetakse liigikaitsele kahjulikuks. Teaduslikud uuringud näitavad ka, et kährikud püüavad paaritumisperioodil sageli kahepaikseid, nagu kärnkonnad ja konnad, mis viib nende liikide arvukuse vähenemiseni teatud piirkondades.

Invasiivsete liikide probleemi võetakse kogu maailmas tõsiselt. Maailma bioloogilise mitmekesisuse nõukogu (IPBES) raportis rõhutatakse, et invasiivsed loomad, nagu pesukarud, ohustavad bioloogilist mitmekesisust. Invasiivsete liikide negatiivsete mõjude globaalne maksumus oli 2019. aastal juba üle 423 miljardi dollari ja see summa neljakordistub iga kümnendiga.

Kokkuvõtlikult võib öelda, et pesukarud ei kujuta endast mitte ainult piirkondlikku, vaid ka riiklikku väljakutset. Loodetavasti õnnestub vastutustundliku jahipidamise ja poliitilise toetuse kombinatsiooniga leida lahendusi inimeste ja looduse vahelise tasakaalu säilitamiseks ning kohaliku eluslooduse kaitsmiseks.