Keskkonnakaitsjad hoiatavad: ELi kliimaeesmärgid võivad läbi kukkuda!

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Keskkonnakaitsjad kritiseerivad EL-i 5. novembri 2025 kliimaresolutsioone, kartes lünki ja nõrku eesmärke 2040. aastaks ja COP20ks.

Umweltschützer kritisieren EU-Klimabeschlüsse vom 5.11.2025, befürchten Schlupflöcher und schwache Ziele für 2040 und COP20.
Keskkonnakaitsjad kritiseerivad EL-i 5. novembri 2025 kliimaresolutsioone, kartes lünki ja nõrku eesmärke 2040. aastaks ja COP20ks.

Keskkonnakaitsjad hoiatavad: ELi kliimaeesmärgid võivad läbi kukkuda!

Keskkonnaorganisatsioonid on ELi kliimapoliitika viimaste arengute pärast mures. Kuidas Press Augsburg aruannete kohaselt on 2040. aasta kliimaeesmärgi nõrgenemine tulejoonel. Ehitiste ja eelkõige transpordi heitkogustega kauplemise edasilükkamise ajastus on pälvinud tugevat kriitikat.

Charly Heberer Germanwatchist teeb selgeks, et nõukogu otsuses on lünki, mis võivad ohustada ELi kliimapoliitika terviklikkust. Tema kolleeg Sarah Zitterbarth Greenpeace'ist näeb nendes arengutes ohtu, et EL võib Brasiilias ÜRO kliimamuutuste konverentsil (COP20) end nõrgalt esitleda.

Rahvusvaheliste heitkoguste ühikute kriitika

Christoph Bals Germanwatchist toob päevavalgele veel ühe kriitikapunkti. Ta peab problemaatiliseks rahvusvaheliste heitkoguste ühikute kasutamist, mis võivad katta kuni viis protsenti heitkoguste vähendamisest. "See tähendab, et see vähendamine ei pea toimuma ELis," ütles Bals. Petter Lydén Germanwatchist väljendab muret ka 2035. aasta kliima vaheeesmärgi pärast, mis annab ainult sihtvahemiku 66,25–72,5 protsenti.

EL on aga otsustanud, et aastaks 2040 on CO2 eesmärk miinus 90 protsenti, mis eeldab heitkoguste vähendamist vähemalt 77 protsenti aastaks 2035. Siiski jääb ebaselgeks, kas liikmesriigid suudavad saavutada soovitud eesmärgid looduslike süsiniku neeldajate osas, nagu märgib Heberer.

Leping või piinlikkus?

Kuigi kokkulepe on saavutatud, usub Greenpeace, et Pariisi kliimaeesmärkide saavutamiseks sellest ei piisa. Viviane Raddatz Saksamaalt WWF-ist väljendab kahtlust konkreetsete meetmete rakendamise suhtes kokkulepitud eesmärkide saavutamiseks. Neil asjaoludel jääb üle oodata, kuidas EL rahvusvahelisel tasandil toimib.

Kokkuvõttes on selge, et EL-i kliimapoliitika pannakse proovile. Väljakutsed on suured ja lähikuud näitavad, kas praegused meetmed viivad ka tegelikult kliimaolukorra paranemiseni või on see vaid siksakiline kulg.

Kui lugejatel on oma mure või küsimus, võib pöörduda kohalike infopunktide poole, nt Shaw kohalik, kust leiate teemade kohta lisateavet ja tuge.

Ajal, mil kliimakaitse on vaieldamatu, on pall nüüd EL-i liikmesriikide käes, et oma lubadusi ka reaalselt täita. Tee on kivine ja nii poliitikud kui ka kodanikud peavad nüüd näitama, et neil on selle teemaga tegelemiseks hea meisterlikkus.