Oldenburg ütleb Dobrindtile: kriisitunnid pole vajalikud!
Haridusminister Simone Oldenburg lükkab tagasi Dobrindti kriisiõppetunnid ja nõuab üldist kodanikukaitse ja hariduse strateegiat.

Oldenburg ütleb Dobrindtile: kriisitunnid pole vajalikud!
Viimastel päevadel on poliitmaastikul käinud tuline arutelu selle üle, kuidas tulla toime kriiside ja ohustsenaariumitega koolides. Haridusminister Simone Oldenburg (vasakul) on selgelt sõna võtnud föderaalse siseministri Alexander Dobrindti (CSU) ettepaneku vastu, mis sooviks julgustada ühe koolitunni aastas kriisideks valmistuma. Valju NDR Oldenburg kirjeldab plaani ebapiisavana ja nõuab terviklikumat kodanikukaitse kontseptsiooni Saksamaal.
Idee levitanud Dobrindt näeb vajadust õpilasi paremini ette valmistada sellisteks kriisideks nagu looduskatastroofid või isegi sõjalised konfliktid. Ta tahaks vanemate õpilastega koolide topelttunnis rääkida ohtudest ja kaitsemeetmetest. Oldenburg kritiseerib aga seda, et õpetajad ei peaks käituma "valitsuse hädanaeltena", nagu ta oma avalduses selgitas. Ta rõhutab, et vastutus inimeste kriisidest teavitamise eest lasub esialgu täiskasvanutel.
Vajalik dialoog
Sellega seoses nõuab Oldenburg föderaalselt kodanikukaitse ja katastroofiabi büroolt sobivaid õppematerjale. Tema hinnangul on oluline, et haridus oleks eakohane ning senine sõdade arutelu poliitikas ja ajalootundides veelgi tugevneks. Dobrindti häältele vastu vaidleb ta ägedalt, et lapsed ei tohiks olla kriisikasvatuse esimesed sihtrühmad.
Haridusminister on aga veendunud, et riik on hästi ette valmistatud erinevateks kriisistsenaariumideks nagu üleujutused, elektrikatkestused või sõda. Siiski mõistab ta lünki, mis tuleb täita, et koolitada õpilasi paremini hädaolukordadega toimetulemiseks. Tema arvates tuleb nende teemade õppetundidesse integreerimiseks muretseda vastavad materjalid.
Koolipoliitika ristis
Dobrindti algatusse suhtub kriitiliselt ka haridusministrite konverentsi president. Ta mitte ainult ei lükka ettepanekut tagasi, vaid süüdistab Dobrindti ka "teadmatuses" järgmises etapis. Plaani integreerida kriisiennetuse teema igapäeva kooliellu peavad poliitikud ebapiisavaks. Oldenburg on keelanud ka arutelud kooli juhtkonnaga personaliküsimuste üle, mis teravdab pingelist olukorda veelgi.
Üldiselt näitab see, et arutelu kriisiõpetuse teema üle on oluline sotsiaalne mure, mis ulatub koolidest palju kaugemale. Arutelu selle üle, kuidas noori võimalikeks ohtudeks ette valmistada, on endiselt pingeline – koolidele parima võimaliku toe pakkumiseks on vaja föderaalvalitsuse selget strateegiat.