Köln teeb ajalugu: linna juhivad neli naislinnapead!

Köln teeb ajalugu: linna juhivad neli naislinnapead!

Köln on teinud ajalugu: viimastel valimistel on nüüd ametis neli naislinnapead, mis on esimene pärast Teist maailmasõda. Uued naised tipus on Derya Karadag (Rohelised), Teresa de Bellis-Olinger (CDU), Maria Helmis-Arend (SPD) ja Brigitta von Bülow (Rohelised) – kõik pühendunud poliitikud, kes toovad Kölni linnapoliitikasse värsket õhku.

Linna väliselt esindav linnapea Torsten Burmester aga kõigi esindusülesannetega üksi hakkama ei saa. Keskmiselt on Kölni linnapeal umbes 970 ametisse nimetamist aastas, samas kui uued linnapead võtavad kokku umbes 520 üritust aastas. See näitab, kui oluline on nende esindamine linnale – olgu siis pidustustel, vundamendi panekul või vastuvõttudel raekojas.

Värsket õhku poliitikasse

Linnapead ei ole ainult linna näod. SPD ridadest viimane kandidaat Maria Helmis-Arend teatas, et soovib olla “kõigi Kölni inimeste advokaat” ja tõi raekojale värsket entusiasmi. Tema eelkäija Ralf Heinen oli ametis üksteist aastat ning nüüd astub Helmis-Arend ametisse uute eesmärkide ja visioonidega. Esimene asetäitja Derya Karadag võttis vastutuse üle Andreas Wolterilt, kes oli linnapea 2014. aastast.

Seekordsetel valimistel volikogu tugevaima fraktsioonina kerkinud rohelistel on neljast linnapeast kaks. Brigitta von Bülow jääb ametisse ja on endale nime teinud juba aastast 2020. Viimaseks, kuid mitte vähemtähtsaks, toob Teresa de Bellis-Olinger CDU-st värskeid ideid pärast Ralph Elsteri väljavahetamist, vahetult pärast kohalikke valimisi.

Vana tegutsemisvajadus: naiste roll kohalikus poliitikas

Naiste osakaal kohalikus poliitikas on Saksamaal endiselt madal. EAFi 2020. aasta uuring näitab, et vähem kui 10% raekodadest juhivad naised. Esmapilgul võiks arvata, et Kölni linnapeade valimine oleks selle trendi lõpp. Kuid väljakutsed on endiselt suured: pagulaste lõimumine, oskustööliste vajadus ja kliimakaitse on teemad, mis tugevdavad meie ühiskonna aluseid kriisiolukordades.

Naispoliitilise hääle kasvav tuntus võib aga pikemas perspektiivis muuta poliitika palet. Ligikaudu 33% ametisolevatest linnapeadest ei kavatse järgmistel valimistel uuesti kandideerida, ja seda paljud oma kõrge vanuse tõttu. See võib pakkuda uusi võimalusi mitte ainult esimest korda kandideerijatele, vaid eelkõige vähemkogenud poliitikutele, kes soovivad panustada värskelt mõtlema. Ligi 40% väiksemate omavalitsuste linnapeadest töötab vabatahtlikkuse alusel, mis näitab ka seda, et kogukonnale pühendumist kogetakse sageli ka väljaspool põhitööd.

Kölni linnapeade keskmine vanus on langenud 63-lt 49-le – see on märk uuest, dünaamilisemast poliitikastiilist. Köln võiks seega olla kohaliku poliitika põhjapanevate muutuste pioneer ja seega olla eeskujuks ka teistele Saksamaa linnadele.

Uus seadusandlik periood ei ole toonud endaga mitte ainult uusi nägusid, vaid ka uusi vaatenurki. Kölni kodanikud võivad põnevusega oodata, mida toovad järgmised sammud linnas, mis on praegu täielikult naiste juhtimise all. Ja see on midagi, mida tähistada!