Poola valvurid tõrjuvad piiril afgaane Saksamaale tagasi!

Poola valvurid tõrjuvad piiril afgaane Saksamaale tagasi!

Mis toimub Saksa-Poola piiril? Kummaline ja vastuoluline vaatemäng leidis aset Brandenburgis Gubenis: 18-aastast afgaani, kes pidi Poolasse tagasi saata, takistas seda tegemast isehakanud poolakas "vigilante". Föderaalpolitsei üritas meest üle linnasilla Poola tagasi saata, kuid sekkusid nn Piirikaitse Liikumise liikmed ja palusid tal Saksamaale tagasi minna. Poola piirivalve jäi passiivseks, kuna valvurrühm takistas korduvalt selle plaani, teatab Pfalzi ekspress.

Kolmas katse afgaanlasi tagasi Poola saata õnnestus lõpuks Gubenist umbes 60 kilomeetri kaugusel asuvas Bad Muskaus, kus ei viibinud valvsaid ega piirivalvureid. Näib, et olukord piiril juhindub oma loogikast: samal ajal kui Saksamaa püüab tugevdada piirikontrolli, et reguleerida ebaseaduslikku rännet, on Poola piir muutumas üha enam tsiviilisikute ebakonventsionaalsete tegude sündmuspaigaks, kinnitab ka ta. Igapäevane peegel.

Poliitiline retoorika ja piirikaitse

Märkimisväärne toetus sellistele valvsatele rühmadele tuleb ka Poola tulevastelt poliitilistelt otsustajatelt. 7. augustil presidenditoolile asuv Karol Nawrocki kiitis piiril patrulle korraldavaid ultranatsionaliste ja tänas "Piirikaitseliikumise" korraldajat Robert Bakiewiczit. Vahepeal ütles Poola siseminister, et Varssavi valitsus ei salli tsiviilisikute volitamata patrullimist. See tekitab teatud pinget, sest Nawrocki kommentaarid räägivad oma keelt ja näitavad, et valvsad rühmad on paljude seas populaarsed, selgitab ta. ZDF.

Järgmisest esmaspäevast plaanib Poola kehtestada oma piirikontrolli Saksamaa ja Leedu piiril. See meede on otsene vastus Saksamaal alates 2023. aasta oktoobrist tehtud pistelistele kontrollidele, mille eesmärk on peatada ebaseaduslik ränne. Poola peaminister Donald Tusk teatas meetmetest pärast kabinetinõupidamist, hoiatades, et need avaldavad mõju inimeste liikumisvabadusele.

Rändedebati tähelepanu keskpunktis

Arutelu rände ja varjupaigataotlejate tagasilükkamise üle muutub üha tulisemaks. Föderaalne siseminister Alexander Dobrindt tunnistas võimalust, et varjupaigataotlejad võidakse piiril tagasi lükata, kuid see samm on endiselt juriidiliselt vastuoluline. Saksa poliitikud näevad rändeprobleemi Euroopa ühise probleemina, isegi kui kantsler Friedrich Merz rõhutab, et juba Saksamaale saabunud asüülitaotlejaid Poolasse tagasi ei saadeta. Samal ajal avaldab Poola valitsusele survet tema enda paremkonservatiivne opositsioon, kes kritiseerib Euroopa-meelset valitsust Saksamaalt saabuvate migrantide suure arvu pärast.

Mis iganes piiril ka ei juhtuks, üks on selge: riigi ja kodanikuühiskonna tegevuse vastasseis näitab Euroopa praeguse rändeolukorra keerukust. Kui valvsad rühmad loodavad ilmselt kasvavale tsiviilkohustusele, siis ametlikel võimudel on raske leida ühtset ja reguleeritud joont.