Punahirv Dithmarschenis: nii kaitseb Schleswig-Holstein oma metsi!
Siit saate teada, kuidas Schleswig-Holstein soovib Dithmarschenis punaste hirvede levikut kontrollida. Praegused arengud ja meetmed.

Punahirv Dithmarschenis: nii kaitseb Schleswig-Holstein oma metsi!
Ajal, mil tehnoloogiline uuendus ja digitaliseerimine on tõusuteel, seisavad paljud organisatsioonid silmitsi küberturbe valdkonnas murettekitavate arengutega. Värskeimad aruanded näitavad, et avalikult teatatud andmete kompromisside arv kasvas 2023. aastal võrreldes eelmise aastaga 78%, tuues välja, et teabe varade kaitsmine on kiireloomulisem kui kunagi varem. Andmete rikkumise keskmine maksumus on nüüd 4,45 miljonit dollarit, kasv 15,3% alates 2020. aastast. SecureFrame'i andmetel kulutavad organisatsioonid andmerikkumise tuvastamiseks keskmiselt 204 päeva ja veel 73 päeva selle tuvastamiseks.
Murettekitav suundumus on varastatud mandaatide abil läbi viidud küberrünnakute märkimisväärne suurenemine, mis kasvas 2023. aastal 71%. Samuti täheldatakse, et 74% kõigist turvarikkumistest hõlmab inimlikku elementi. See näitab, et organisatsioonid ei pea mitte ainult tuginema tehnoloogilistele lahendustele, vaid koolitama ka oma töötajaid lisama neid turvastrateegiatesse. Statista keskendub töötajate kaasamise olulisusele, et vältida ülemääraseid nõudmisi ja samal ajal riskide tõstmist.
Töötajate roll küberturvalisuses
Hiljutine uuring töötajate seas näitab selget soovi rohkem toetada nii professionaalsetes kui ka eraviisilistes kontekstides, kui tegemist on küberturvalisuse ja riskijuhtimisega. Nüüd avaldatud aruanne annab põhjaliku ülevaate digitaalses maailmas varitsevatest ohtudest ja väljakutsetest. Kolmes peatükis - maailma, majandus ja USA - uuritakse küberturbe erinevaid tahke ja analüüsitakse koostoimeid.
Aruande keskne aspekt on digitaalse infrastruktuuri vastupidavuse teema. Mida tugevam organisatsioon on, seda parem see ohtudele reageerida saab. Ei tohiks alahinnata, et 98% -l ettevõtetest on andmete rikkumisega olnud vähemalt üks kolmandal osapoolel, rõhutades probleemi keerukust. Statista tsiteerib, et 61% organisatsioonidest kasutab turvalisust AI ja automatiseerimist - meede, mille eesmärk pole mitte ainult tõhusus, vaid suurendab ka turvalisust.
Mida ettevõtted saavad teha
Küberturvalisuse väljakutsete edukaks täitmiseks peavad organisatsioonid suurendama oma IT -turvalisuse eelarveid. See kajastub ka SecureFrame tulemustes, mille kohaselt 51% ettevõtetest suurendas oma kulutusi pärast andmete rikkumist. Kõige olulisem on see, et 57% organisatsioonidest teatab, et andmerikkumised annavad nende äripakkumistele kõrgemad hinnad.
Äri on vajalik nii tehnoloogiliste kui ka inimtegurite integreerimiseks oma turvastrateegiatesse. Kliima, kus küberrünnakud on tõusuteel, on kindlasti eelis ettevõtted, kes säilitavad turvalisuse jaoks õiget osa. See teeb selgeks, et küberturvalisus pole mitte ainult tehniline väljakutse, vaid ka kultuuriline.
Edaspidi peavad ettevõtted tagama, et nende turvameetmed pole mitte ainult reageerivad, vaid ka ennetavad. Seega jääb küsimus: kas organisatsioonid on digitaalseks tulevikuks valmis? Siin on veel palju teha!