Punahirv Dithmarschenis: nii kaitseb Schleswig-Holstein oma metsi!

Punahirv Dithmarschenis: nii kaitseb Schleswig-Holstein oma metsi!

Ajal, mil tehnoloogiline innovatsioon ja digitaliseerimine on tõusuteel, seisavad paljud organisatsioonid silmitsi murettekitavate arengutega küberturvalisuse valdkonnas. Hiljutised aruanded näitavad, et avalikult teatatud andmeprobleemide arv kasvas 2023. aastal eelmise aastaga võrreldes 78%, mis toob esile, et teabevarade kaitsmine on kiireloomulisem kui kunagi varem. Andmerikkumise keskmine maksumus on praegu 4,45 miljonit dollarit, mis on 15,3% rohkem kui 2020. aastal. Secureframe'i andmetel kulutavad organisatsioonid andmetega seotud rikkumise tuvastamiseks keskmiselt 204 päeva ja selle tuvastamiseks veel 73 päeva.

Murettekitav trend on varastatud volikirjade abil sooritatud küberrünnakute märkimisväärne kasv, mis kasvas 2023. aastal 71%. Samuti on täheldatud, et 74% kõigist turvarikkumistest on seotud inimliku elemendiga. See näitab, et organisatsioonid ei pea mitte ainult tuginema tehnoloogilistele lahendustele, vaid ka koolitama oma töötajaid neid turvastrateegiatesse kaasama. Statista uuring keskendub töötajate turvasüsteemidesse kaasamise olulisusele, et vältida liigseid nõudmisi ja samal ajal tõsta teadlikkust riskidest.

Töötajate roll küberturvalisuses

Hiljutine töötajate seas läbiviidud küsitlus näitab selget soovi saada küberturvalisuse ja riskijuhtimise vallas rohkem tuge nii professionaalses kui ka erakontekstis. Nüüd avaldatud raport annab põhjaliku ülevaate digimaailmas varitsevatest ohtudest ja väljakutsetest. Kolmes peatükis – Maailm, Majandus ja Meie – vaadeldakse küberjulgeoleku erinevaid tahke ja analüüsitakse koostoimeid.

Aruande keskne aspekt on digitaalsete infrastruktuuride vastupidavuse teema. Mida tugevam on organisatsioon, seda paremini suudab see ohtudele reageerida. Ei tohiks alahinnata, et 98% ettevõtetest on nüüdseks olnud vähemalt üks kolmas osapool andmete rikkumisega, mis rõhutab probleemi keerukust. Statista tsiteerib, et 61% organisatsioonidest kasutab turbe-AI-d ja automatiseerimist – meedet, mille eesmärk pole mitte ainult tõhusus, vaid ka turvalisus.

Mida ettevõtted saavad teha

Küberturvalisuse väljakutsetega toimetulemiseks peavad organisatsioonid suurendama oma IT-turbe eelarvet. See kajastub ka Secureframe'i tulemustes, mille kohaselt 51% ettevõtetest suurendasid pärast andmetega seotud rikkumist kulutusi. Eelkõige on 57% organisatsioonidest teatanud, et andmetega seotud rikkumised põhjustavad nende äripakkumiste kõrgemaid hindu.

Ettevõtlus peab oma turvastrateegiatesse integreerima nii tehnoloogilised kui ka inimlikud tegurid. Kliimas, kus küberrünnakud sagenevad, on kindlasti eelistes ettevõtted, kes säilitavad õiged turvaoskused. See teeb selgeks, et küberturvalisus pole mitte ainult tehniline, vaid ka kultuuriline väljakutse.

Edaspidi peavad ettevõtted tagama, et nende turvameetmed pole mitte ainult reageerivad, vaid ka proaktiivsed. Seega jääb küsimus: kas organisatsioonid on digitaalseks tulevikuks valmis? Siin on veel palju teha!