Veekaotus Lauenburgis: järved võitlevad põuaga!

Veekaotus Lauenburgis: järved võitlevad põuaga!

Viimastel aastatel on olnud murettekitav veetaseme langustrend mitmetes Lauenburgi hertsogiriigi järvedes. Vastavalt hüdroloog Christoph Küllsi juhitud uuringule TLÜ Lübeck Möllni lähedal asuv Pinnsee on viimase 25 aasta jooksul kaotanud kuni 1,5 meetrit vett. See pole mitte ainult murettekitav märk kohalikule keskkonnale, vaid ka selge viide kliimamuutuste võimalikele mõjudele.

Pinnsee ujumisala, mis kunagi asus otse vee peal, on praegu veepiirist umbes 20 meetri kaugusel. Need arengud on murettekitavad, sest enamik Schleswig-Holsteini järvi sõltub otseselt põhjaveest, mis taastub sademete tõttu. Kuid vähem sademeid ja temperatuuri tõus toovad kaasa suurema aurustumise, mis vähendab veelgi vee hulka. Külls ja tema meeskond uurivad neid põhjuseid täpsemalt, kuid selleks võib kuluda mitu aastat.

Veepuuduse põhjused ja tagajärjed

Praegune veetaseme langus ei puuduta ainult Lauenburgi hertsogkonda. Põhjalik uuring KONVENTSIOON näitab, et põhjaveepuudus on Saksamaal kasvav probleem. See ei põhjusta mitte ainult veetaseme langust, vaid ka pinnase kuivamist. Põllumajandus kannatab nende arengute all oluliselt, kuna põldudelt saadav saagikus jääb sageli ootustele alla, mis ohustab toiduga kindlustatust.

Selle uuringu kohaselt on Schleswig-Holsteini viieteistkümnest ringkonnast kaheksa, sealhulgas Lübeck ja Stormarn, praegu põhjavee stressi all. Survet veevarudele suurendavad kliimamuutused, kuivad suved ja suur joogivee võtmine, tööstuslikel ja põllumajanduslikel eesmärkidel. Kui Lauenburgi hertsogiriigi munitsipaalettevõtted ja linnaosa märgivad, et põhjaveest kaevandatakse vaid 10%, siis Külls rõhutab vajadust leida tasakaal põhjavee uuenemise, kasutamise ja kadude vahel süsteemis.

Veekriisi lahendamise strateegiad

BUND kutsub poliitikuid üles võtma vastumeetmeid ja kohandama põhjavee ammutamise regulatsiooni. Sellised meetmed nagu vett säästvate tehnoloogiate edendamine põllumajanduses ja tööstuses ning üldsuse teadlikkuse tõstmine on olulised.

Aruandest selgub, et juba praegu on oht veestressi suurenemiseks, eriti Põhja-Saksamaal, kuid veepuuduse oht on võrreldes teiste Saksamaa piirkondadega suhteliselt väike. Sellegipoolest hoiatab Külls põudade sagenemise eest tulevikus.

Föderaalvalitsuse riiklikule veestrateegiale esitatavad nõudmised hõlmavad muu hulgas vee õiglast hinda, märgalade ja nõmmede taastamist ning kahjulike ainete kasutamise piiranguid. Ainult nii on võimalik tagada tulevaste põlvede veevarustus.

Lõpuks jääb üle loota, et põhjalikud teadusuuringud ja nutikas veepoliitika viivad meie veevarude säästva kasutamiseni enne, kui pikas perspektiivis tekib tõsine probleem.