Rhein-Neckari rajoonis asuv ehitustöövõtja vahistati kelmuse ja omastamise eest!

Rhein-Neckari rajoonis asuv ehitustöövõtja vahistati kelmuse ja omastamise eest!

Rhein-Neckari linnaosas, täpsemalt Heidelbergis, vahistati 65-aastane ehitusettevõtja 2. septembril 2025. Heidelbergi prokuratuur sai tema suhtes vahistamismääruse tõsiste omastamise ja kelmuse süüdistuste tõttu. Teda kahtlustatakse 24 juhul töötasu kinnipidamises ja 40 juhul ärikelmuse toimepanemises. Tolli illegaalse töötamise finantskontrolli asutuse uurimiste kohaselt ulatub kogukahju ligikaudu 170 000 euroni, sealhulgas ligikaudu 98 600 euro ulatuses tasumata sotsiaalkindlustusmakseid ja ligikaudu 71 600 euro ulatuses, mis jäi ehitustööstuse puhkuse- ja palgahüvitiste fondi (ULAK) kandmata. Väidetavalt on kuriteod aset leidnud ajavahemikul 2020. aastast kuni 2023. aasta lõpuni, kuigi tegemist ei ole esmaste kuritegudega. Ettevõtja oli juba aastatel 2016–2021 samalaadsete süüdistuste eest süüdi mõistetud, tekitades kahju üle 219 000 euro. Kordumisoht tõi kaasa vahistamismääruse väljastamise ja süüdistatav anti Heidelbergi ringkonnakohtus uurimiskohtuniku ette, kus vahistamismäärus täideti. Edasised uurimised on käimas.

Mida see aga Saksamaa tööandjate jaoks tegelikult tähendab? Kui tööandjad tahtlikult või ettevaatamatusest rikuvad sotsiaalkindlustuse aruandluskohustust, panevad nad toime haldusõiguserikkumise. Sellistel juhtudel saab määrata kuni 25 000 euro suuruse rahatrahvi. See on eriti tõsine, kui sotsiaalkindlustusmakseid peetakse tahtlikult kinni. Seda karistatakse Saksamaa kriminaalkoodeksis sotsiaalkindlustuspettusena (StGB § 266a). Selle eest võib karistada kuni kümneaastase vangistusega või rahatrahviga. Tööandjad on seadusega kohustatud tasuma sissemakseid oma töötajate eest, kes on kindlustatud. Kui tööandja rikub neid eeskirju, esitades näiteks ebaõiget teavet sotsiaalkindlustusseadusega seotud asjaolude kohta või esitades valeandmeid tööalase staatuse kohta, paneb ta toime kuriteo.

Pettuste tagajärjed sotsiaalkindlustussüsteemis

Selline sotsiaalkindlustust pakkuv süsteem kaitseb töötajaid eluriskide eest nagu töötus, haigus või puue. Tööandjad, kes ei täida oma kohustusi, seavad ebakindlasse olukorda mitte ainult ennast, vaid ka oma töötajaid. Sageli avastavad sellised mahhinatsioonid ettevõtte auditid või kontrollid. Edasimüüjad, kes üritavad oma kulusid vähendada deklareerimata töö või valede töösuhetega, ohustavad oma ettevõtet pikemas perspektiivis.

Sotsiaalkindlustuspettuste tunnused on erinevad. Nende hulka kuuluvad töötajate sissemaksete tasumata jätmine või mittetäielik tasumine inkassofirmale ning valeandmete esitamine töötasude ja töötundide kohta. Tõsised tagajärjed võivad tekkida ka vale-FIE puhul, kus tööandja ei pea tasuma sotsiaalkindlustusmakseid.

Õiguslikke tagajärgi ei tohiks alahinnata. Lisaks kriminaalvastutusele võivad kaasneda ka olulised täiendavad rahalised nõuded: tasuda tuleb tasumata sissemaksed ning sellel on sageli õiguslikud tagajärjed, mis võivad ulatuda mitme aastani. Kõigil, kes on varem seadusega hätta jäänud, on oht, et sellised juhtumid saavad kättemaksu ning sellisesse olukorda näib sattuvat ka Heidelbergi ehitusettevõtja.

Üldiselt näitab juhtum, kui oluline on, et tööandjad võtaksid sotsiaalkindlustuse seaduslikke nõudeid tõsiselt. Karistused rikkumiste eest pole mitte ainult rahaliselt valusad, vaid võivad seada ohtu ka kogu ettevõtte. See muudab veelgi olulisemaks õigeaegse õigusabi otsimise ja oma sotsiaalkindlustuskohustuste täitmise. Edu võti peaks olema lihtsalt hea käe näitamine ja reeglite järgimise tagamine.