Jõhker rünnak Porta Nigras: mees kaotas teadvuse!

Jõhker rünnak Porta Nigras: mees kaotas teadvuse!

Teisipäeva õhtul, 14. oktoobril juhtus Trieri Porta Nigra piirkonnas elanikke ärevaks teinud vahejuhtum. Kolmest mehest koosnev seltskond, keda kirjeldatakse kodutute kogukonnana, seisis bussipeatuses, kui peaturu suunast ilmus neljas mees. Ta lõi üht meest, 40-aastast meest, ootamatult täiest jõust näkku. Löök oli nii tugev, et vigastatu kukkus teadvusetult maapinnale ja ta tuli võimalikult kiiresti haiglasse toimetada. Kuigi kliinikus nähtavaid peavigastusi ei leitud, dokumenteerisid arstid tõsised, kuid mitte koheselt nähtavad peavigastused. Volksfreund teatel on kriminaalpolitsei algatanud juurdluse ning juba tuvastanud ja vahistanud kahtlustatava toimepanija.

Süüdistatav 34-aastane mees toodi neljapäeva pärastlõunal Trieri ringkonnakohtus uurimiskohtuniku ette. Riigiprokuröri taotlusel tehti tema suhtes vahistamismäärus ja ta viibib nüüd parandusmajas. See juhtum heidab murettekitava valguse praegusele julgeolekuolukorrale Saksamaal. Presseportal andmetel näitab statistika, et kuigi vägivallakuriteod moodustavad vaid alla 4% kõigist politsei poolt registreeritud kuritegudest, mõjutavad need siiski tugevalt inimeste turvatunnet. Sõnad, mis Trieri praegust olukorda arvestades on eriti kõlavad.

Murettekitav trend

Registreeritud vägivallakuritegude arv on Saksamaal murettekitavalt kasvanud. 2024. aastal registreeriti umbes 217 000 vägivaldset kuritegu, mis on suurim arv alates 2007. aastast. Aastatel 2017–2021 oli langus, kuid sellest ajast alates on kõver liikunud taas ülespoole, umbes kolmandiku võrra kõrgemale 2021. aasta madalpunktist, selgub 2021. aasta uuringutest. Statista. See areng pole mitte ainult murettekitav, vaid sellel on ka kaugeleulatuvad sotsiaalsed tagajärjed. Tundub, et eriti noored on selles osas üha aktiivsemad. Ligikaudu kolmandik kahtlusalustest on alla 21-aastased ja noorte vägivallatsejate osakaal on suurenenud.

Selle kasvu põhjused pole selgelt määratletud, kuid eksperdid räägivad majanduslikust ebakindlusest ja sotsiaalsest stressist, mida pandeemia on veelgi võimendanud. Koronameetmete psühholoogilised tagajärjed võivad samuti vägivalla arengut mõjutada. Eriti silmatorkav on see, et praeguste uuringute kohaselt peab 94% sakslastest suureks probleemiks vägivalda ja agressiooni avaliku elu tegelaste, näiteks politsei ja hädaabiteenistuste vastu. 2023. aastal registreeriti isegi rekordiliselt palju päästetöötajate vastu suunatud vägivallategusid.

Selles suhtes on Trieri juhtum järjekordne näide ühiskonnas üha teravamaks muutuvast probleemist. Jääb üle loota, et uurimine viib juhtumi kiire selguseni ning selliseid rünnakuid on edaspidi võimalik vältida.